Nahk on katteelundkond, mis kaitseb meie siseorganeid ning igapäevaselt me ei mõtle, kui palju väljakutseid seame oma kehale ja nahale. Kui palju me tegelikult üldse oma naha kohta teame?
Kas teadsite, et nahk on samasugune organ nagu kõik meie teised siseorganid? Või seda, et nahk on meie keha kõige suurem ja tähtsam organ, mille pindalaks on 1,5-2 m² ning kaaluks 5kg? Kõige paksem on nahk tallaalustel ja kandadel ning kõige õhem silmaümbruse piirkonnas – see on ka põhjus, miks peab kasutama spetsiaalselt silmaümbruspiirkonnale mõeldud kreeme.
Naha kihid
Üks põhitõdedest on teadmine, et nahk koosneb kolmest kihist. Igal neist on oma funktsioon.
Epidermis ehk pealisnahk on naha välimine kiht. Enamasti seostatakse seda sarvkihi ja naha koorimisega, kuid selle peamine ülesanne on hoida päikesekiirte, allergeenide ja mikroorganismide tungimist kehasse. Pange tähele, et see ei ole hävimatu. Sellele määratud funktsioon muudab selle kõige rohkem avatuks kõikidele välisteguritele. Kaitsekreemide, antioksüdantsete ja niisutavate kreemide kasutamine on vajalik, kui tahame hoida nahka tervena. Muide, seetõttu töötavad peamiselt kõik kreemid, mida me kasutame, just selles nahakihis, mitte sügavamal – sest just epidermises on need kõige vajalikumad.
Fakt: epidermis uueneb umbes iga 28 päeva järel. Vananedes võib tsükkel kesta 35 kuni 50 päeva.
Dermis ehk pärisnahk on kiht, mis vastutab kollageeni kogunemise ja meie naha pinge eest. Selles kihis paiknevad higi- ja rasunäärmed, seega on selle kihi üheks funktsiooniks termoregulatsioon. Lisaks sisaldab pärisnahk ka närvilõpmeid – need panevad meid tundma valu, külma, kuumust, survet või puudutust, seega on nahk ka meie tundeorgan. Pärisnahas, osaliselt ka nahaaluses koes, paiknevad ka karvafolliikulid, mis vastutavad nt meie juuste kasvu eest. Nahk kaitseb kudesid ja organeid mehhaaniliste faktorite (löögid, hõõrumised, rõhumised) eest tänu pärisnahas olevatele kollageensetele ja elastsetele kiududele ning nahaalusele rasvkoele. Sarvkiht on halb soojusjuht, mistõttu kaitseb sügavamaid kihte kuivamise eest.
Nahaalune rasvkude ehk hüpoderma koosneb peamiselt läbipõimunud sidekoe kiududest ja rasvarakkudest, läbi mille ulatuvad dermise ja epidermise närvid ning veresooned
Nahaalune rasvkude on erinevates kohtades erineva paksusega ja selle kogus sõltub paljudest teguritest, nt. toitumine, vanus, sugu või hormoonide aktiivsus. Rasva seostame igapäevaelus mitte kõige paremaga, kuid see on siin siiski energiaallikas ning eluks vajalik, just seal talletatakse rasva tagavarad, mida organism saab kasutada toidunappuse, haiguse ja muude ebasoodsate olukordade puhul. Lisaks on tegemist isolatsioonikihiga – kaitseb vigastuste eest ning tänu suurele veeimavusele võtab osa elektrolüütide ainevahetusest.
Meie nahk on ka meie vitriin. Kõik puudused, nt. vitamiinidest või veest, on esmalt nahal nähtavad. Miks? Kui keha märkab veepuudust, lõpetab ta selle nahale varustamise, et “tähtsamaid” siseorganeid korralikult niisutada. Tänu sellele tasub kasutada antioksüdantsete omadustega kreeme, sest neid tuleb organismile palju varustada, et nahk sellest kasu saaks. Õnneks on sellel väga kõrge taastumisvõime, nii et ta suudab taluda tõsiasja, et ta on tavaliselt “järjekorras viimane”.
” Meie nahk on meie vitriin, kõik puudused on esmalt nähtavad nahal.”
DOTTORE COSMECEUTICI
Fakt: naha välimuse põhjal tuvastavad arstid ligikaudu 20% diabeedi juhtudest. Teisest küljest võivad naha kuivus, ketendus ja ärritus viidata kilpnäärmehaigusele.
Lisaks kehakaitsele ja termoregulatsioonile on nahal ka võime kahjulikke aineid väljutada. Seda on kõige kergem jälgida ravi ajal, mille eesmärk on puhastada keha toksiinidest. Ebameeldiv lõhn on siis palju intensiivsem.
Fakt või müüt? Nahk omastab öösiti paremini kreemide toimeaineid.
See on FAKT. Nahk töötab öösel väga intensiivselt, ei puutu kokku valguse ega muude ärritavate teguritega, tal on aega taastuda. Kudedes olev vesi ühtlustub, elastiinikiud taastuvad, lipiidikiht taastub, mille tulemusena ärkame hommikul pingul naha ja puhanud jumega. Kas peaks minema täna natukene varem magama?